Liis Hendrikson, Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi keemiaõpetaja “Lae end” haridusprogrammis osaleja.
Igapäevaselt töötan Tallinna Mustamäe Gümnaasiumis keemiaõpetajana. Sel õppeaastal osalen reaal- ja loodusainete õpetajatele mõeldud haridusprogrammis Lae End. Olen õpetajana tänulik, et saan õpetada loodusaineid nii põhikoolis, kus õpilased avastavad, mis on aineosake ja kuidas katseklaasis katseid läbi viia, kui ka gümnaasiumis, kus noortel on juba kujunenud esmane arusaam looduse toimimisest. Mõlemas kooliastmes näen, kui oluline roll on loodusainetel. Mitte ainuüksi selleks, et vormida tulevasi insenereid ja arste, vaid eelkõige loogilise mõtlemise arendajana ja terve maailmapildi kujundajana.
Miks loodusained tänapäeval kriitilised on
Praegused noored kasvavad üles ajastul, mil oskus eristada teaduspõhiseid andmeid arvamusest ja väärinfost on hädavajalik. Keemia, füüsika ja matemaatika õpetavad, et maailm toimib seaduspäraselt – igal protsessil on kindlad põhjused ja tagajärjed. Need ained õpetavad ka seda, kuidas vigadest õppida. Lae End programmis olen külastanud ettevõtteid, kes otsivad loogiliselt mõtlevaid noori. Kõikidest külastustest on läbi käinud mõte, et kõige olulisem ei ole haridusasutusest saadud paber, vaid seoste loomise ja loogilise mõtlemise oskus. Tööandjad rõhutavad reaalainetest saadud teadmiste olulisust. Kutsekoja OSKA andmetel jääb Eestis lähima 10 aasta jooksul puudu 2/3 vajaminevatest tehniliste erialade töötajatest.
Nõudlikkus on hoolimine
Igapäevases töös näen, kuidas nii õpilaste kui ka lapsevanemate poolt on teinekord taunitud see, kui õpetaja on nõudlik. Lae End programmis osaledes on minu uskumus tugevnenud: õppija toetamine ei tähenda kunagi nõudmiste madalale laskmist. Nõudlikkus on hoolivuse vorm. Selged ja järjepidevad ootused annavad noorele turvatunde. Seda suurem on eduelamus, kui õpilane näeb, et tema pingutus kannab vilja. Heade tulemuste saamine mitte niisama, vaid pingutuse järgselt kasvatab enesekindlust.
Viis praktilist soovitust
Esiteks – ole uudishimulik. Jälgi, millised protsessid sinu ümber toimuvad ja mõtle, miks just nii. Lapsevanemad saavad kodus arutada, miks lumi hakkab soola peale sulama või miks puhastusvahend rasvasema taldriku puhtaks peseb.
Teiseks – selgita oma sõnadega. Õpilane on teemast päriselt aru saanud, kui ta oskab selgitada, miks mingi nähtus toimub. Lapsevanemad saavad olla tänulikud kuulajad ja lisaküsimuste esitajad.
Kolmandaks – kasuta häid materjale. Õppimine ei pea toimuma ainult koolipingis. Loodusfilmid ja -saated, looduses jalutamine või muuseumide külastamine toetavad uudishimu. Kodus on vabalt kasutamiseks tasuta õppematerjale, näiteks Lae End programmi Videoõpsi videod.
Neljandaks – regulaarsus ületab viimase hetke pingutust. Kui järgmine nädal on tulemas kontrolltöö, on otstarbekam iga õhtu natuke harjutada. Õppimine on ajule nagu sport kehale – hea vorm tuleb järjepidevast harjutamisest. 10 minutit harjutamist iga päev on kasulikum kui tund nädalas.
Viiendaks – ära karda eksida. Inimene õpib vigadest. Tihti mäletatakse sügavamalt asju, milles on esialgu eksitud ja siis sellest õpitud. Eksimine ja uuesti proovimine on õppimise osa. See, kui kohe ei oska, ei tähenda, et teemat ei olegi võimalik õppida.
Noored on nutikad ja uudishimulikud. Meie, õpetajate ja lapsevanematena, saame anda neile tööriistad tuleviku ehitamiseks. Õpetaja kõrged nõudmised ei ole karistus, vaid hoolivuse kõige ausam vorm.