Haridusprogrammi «Lae end» valitud 20 reaalainete õpetajat alustasid esimest koolituspäeva ülemöödunud reedel Tallinnas Metroserdi droonide testimiskeskuses – Eestis ainulaadses droonide ja kaitsetehnoloogia testimise laboris.
Programmi eesmärk on tõsta noorte huvi reaalainete vastu ja seda just õpetajate kaudu, pakkudes neile tuge oma õppemeetodite praktilisemaks ja inspireerivamaks muutmisel.
Äsja alanud haridusprogrammi valitud Pärnu Vanalinna põhikooli füüsika-, bioloogia- ja geograafiaõpetaja Ele Jaanimäe hinnangul on õpilasi motiveerida praegu olulisem kui kunagi varem, sest võidu tuleb joosta nii tehisaru kui TikTokiga. «Tunnid tuleb teha huvitavaks, et õpilastel tekiks huvi õppida, mitte piirduda sellega, mida nad ekraanilt näevad,» sõnas 15aastase õpetajakogemusega Jaanimägi.
Selleks, et reaalainetundides põnevust tekitada ja julgustada õpilasi küsima ning katsetama, tuleb Jaanimäe sõnutsi kõigepealt luua klassiruumis vaba ja mõnus õhkkond. Õpilasi tuleb kaasata ja pakkuda neile õpikuteksti kõrvale elulisi näiteid.
Jaanimäe jutu järgi on õpilaste huvi tehnoloogia, füüsika, bioloogia vastu sageli suurem, kui esmapilgul paistab. See tuleb esile eelkõige siis, kui nad teevad praktilisi ülesandeid ja kogevad, kuidas õpitav seostub päriseluga, näiteks inseneeria, keskkonnaküsimuste või ka droonitehnoloogia süsteemidega.
«Meil toimus koolis inseneripäev ja siis oli küll hästi suur huvi. Veider oli see, et nägin huvi sellistes õpilastes, kes sellega muidu väga silma ei paista,» meenutas ta. «Kui viime õpilasteni sellised asjad, mida nad muidu tundides ei näe, tuleb huvilisi, kellest ei eeldaks, et nad muidu huvi tunnevad.»
Programmi esimene kohtumine jättis Jaanimäele mulje, et see on täiesti teistsugune lähenemine õpetajate täienduskoolitusel. «Ma arvan, et see koolitus ongi see tugi, mida reaalainete õpetajad vajavad,» avaldas ta. Selgitades, et külaskäik Metroserdi laboritesse näitab, kuidas toimib Eestis tipptasemel teadus- ja arendustegevus, õpetajad viivad need näited klassiruumi ning noored mõistavad nende abil paremini, miks on vaja õppida füüsikat, matemaatikat ja bioloogiat.
Metroserdi testimiskeskus koosneb üheksast laborist, kus arendatakse, katsetatakse ja viiakse tööstuseni mehitamata õhu-, maismaa- ja meresüsteeme. Droonitehnoloogiate üksus keskendub eeskätt kriitilistele tehnoloogiatele: turvalisele sidele ja navigatsioonile, lennufüüsikale ja elektroonika riistvara turvalisusele.
Metroserdi rakendusuuringute keskuse droonitehnoloogiate üksuse juht Rainer Kivimäe rõhutas, et testimiskeskus on loodud tugevdama Eesti teadus- ja arendustegevuse võimekust, eelkõige kaitsevaldkonnas.
Kivimäe jutu järgi on droonide ja mehitamata süsteemide testimine Eestis igapäevane reaalsus. Kuigi Eestis napib veel oma droonitootjaid, on senised katsetused toimunud peamiselt kohalike arendajate ja ettevõtetega. «Me alles jooksutame keskuse täismahus tööle, kuid igal nädalal on Eesti ettevõtteid, kes meie laboreid kasutavad,» märkis Kivimäe.
Droonidest rääkides rõhutas ta, et testimiskeskus on eeskätt mõeldud suurematele süsteemidele, väikeseid laiatarbedroone ei testita.
Labori masinate ja süsteemidega töötamine eeldab tugevat reaalainete põhja. Spetsialistide nappus, millest kogu riigis räägitakse, paneb ka Metroserdi proovile. «Meil võiks kindlasti olla rohkem insenere tööl, neid lihtsalt ei ole turul piisavalt. Seetõttu teadvustame endale üha enam, et peame hakkama ise inimesi juurde koolitama,» rääkis Kivimäe. Selles on keskne roll just õpetajatel, kes teevad iga päev tööd selle nimel, et peale kasvaksid tublid insenerid ja tehnoloogiast huvitatud noored.
Programmi «Lae end» juhi Valentina Moskaljova sõnade kohaselt vajavad õpetajad eelkõige tuge, et muuta oma õpetamine ajakohasemaks ja praktilisemaks, üksnes õpikute lugemisest ei piisa. Just sellist tuge programm pakubki.
Nüüdseks on käima läinud juba programmi kolmas hooaeg ning mõjusid on Moskaljova hinnangul selgelt näha. «Eelmine aasta oli esimene kord viimase kümne aasta jooksul, kui insenerierialadele oli kõige rohkem sisseastujaid. Varem oli pikalt näha langust ja huvipuudust, nüüd on trend hakanud pöörduma,» ütles ta.
Moskaljova rõhutas, et seda tööd tuleb jätkata ja edu eeldus on koostöö. «Kuna programmi rahastavad eraettevõtted, siis me kindlasti ei teeks seda, kui me ei näeks perspektiivi,» lisas ta. «Just õpetajate kaudu jõuame noorteni, kes võivad homme valida inseneri tee – ja see on oluline nii Eesti majandusele kui ka tulevikutehnoloogiale.»
Annika Auväärt, Pärnu Postimees, 24.08.2026