Kihnu koolis ei pea lapsed lihtsalt pähe õppima, kuidas elekter töötab – nad ehitavad selle ise valmis. Tasuta töötoad, isetegemise rõõm ja uus vaade insenerimaailmale: haridusprogramm „Lae end“ toob väikekoolidesse tuge, mida õpetajad tõesti vajavad.
Väikestes koolides töötavad õpetajad hindavad „Lae end“ programmi, sest see pakub neile mitte ainult väärtuslikke õppevahendeid, vaid ka tuge ja motivatsiooni. Triinu Vohu, Kihnu kooli loodusainete õpetaja, jagab oma kogemust: „Pärast programmi läbimist olen hakanud rohkem praktilisi ülesandeid kasutama, sest õpilased õpivad kõige paremini siis, kui nad ise asju läbi teevad.“
Vohu toob esile ka tasuta töötoad, näiteks Solaride’i tiimi külastus, kus õpilased saavad tutvuda päikeseauto ehitamisega. „Olen leidlik ja kasutan programmi kaudu pakutavaid tasuta võimalusi, mis aitavad õpilastele uusi praktilisi teadmisi õpetada,“ sõnab ta.
Väikekoolide õpetajad peavad sageli toime tulema piiratud ressurssidega. Vohu selgitab, kuidas tema koolis on õppetunnid järjest keerulisemaks muutunud. „Meil on vähe lapsi, aga palju aineid. See nõuab väga head ümberlülitumise võimet,“ ütleb ta. „Ilma motivatsioonita on raske hariduse kvaliteeti tagada.“
Valentina Moskaljova, Eesti Energia toetustegevuste ja „Lae end“ programmi projektijuht, selgitab ettevõtmise eesmärki: „Meil on kriitiline puudus reaalainete õpetajatest, kuna noorte huvi reaalainete vastu on langenud. Samas on need erialad väga vajalikud digi- ja rohepöörde edukaks elluviimiseks.“
Tänavu on programmi lisandunud matemaatikaõpetajad, kes on suure tähelepanu all, kuna matemaatika õpetamise kvaliteet Eestis on üks ülikoolide ja ettevõtete prioriteete. „Tänavu keskendume tehisintellekti kasutamisele õppetöös ja praktiliste töövihikute väljatöötamisele, et õpetajad saaksid neid igapäevatöös kasutada.“ lisab Moskaljova.
Programm pakub õpetajatele ka võimalust külastada ettevõtteid, et tutvuda inseneritöö igapäevaeluga ja praktikutega. „Õpetajad jagavad omavahel parimaid praktikaid ja kasutavad oma tundides uusi nippe.“ rõhutab Moskaljova.
„Lae end“ programm plaanib reaalainete toetamisega jätkata. Moskaljova rõhutab, et järgmise hooaja fookus on jälle füüsikaõpetajatel, kuna valdkonna väljakutsed on veel lahendamata.
„Meie eesmärk on jätkata reaalainete toetamist ja luua uusi lahendusi, mis aitaksid õpetajatel oma tööd paremini teha,“ lisab Moskaljova.
Haridusprogramm „Lae end“ toob ka väikekoolidesse praktilised õppevahendid ja toetab õpetajate professionaalset arengut
Eestis on suurenenud mure reaalainete õpetajate puuduse pärast, kuna noorte huvi teaduslike ja tehniliste erialade vastu on vähenenud. Sellele probleemile otsib lahendust haridusprogramm „Lae end“, mille eesmärk on inspireerida ja toetada eesti õpetajaid ning tuua neid kokku kaasarääkijate ja praktikutega.
„Lae end“ haridusprogramm ei aita mitte ainult õpetajatel oma oskusi ja teadmisi arendada, vaid panustab ka laiemalt Eesti haridusse, pakkudes kvaliteetseid õppevahendeid ja tuge, mis viivad õpilased teaduslike erialade juurde.
Alates 2022. aastast on programmi nomineeritud sadu õpetajaid. Neist nelikümmend õpetajat on saanud osaleda, et uusi praktilisi õppevahendeid arendada ja inseneriteaduse igapäevaeluga tutvuda.
2023. aastal pälvis haridusprogramm „Lae end“ haridus- ja teadusministeeriumi ning Tallinna linna antud aasta hariduse sõbra tiitli. Programmi partnerid on Eesti Matemaatika Selts, Eesti Keemiaõpetajate Liit, Eesti Füüsika Selts, TalTech, TI-Hüpe, Energia Avastuskeskus ja Praktikal. Eelmistel hooaegadel on koostöös Videoõpsiga loodud 61 õppevideot, mis katavad põhikooli füüsika ja loodusõpetuse õppeprogrammi ning on kõigile avalikult kättesaadavad Videoõpsi YouTube’i kanalil. Samuti on Praktikali õppekomplektid jõudnud rohkem kui 10 000 õpilaseni.
2. maini on kõigil õpilastel, vilistlastel, kolleegidel ning haridusjuhtidel võimalik inspireerivaid õpetajaid programmi kandidaatideks seada. Õpetajaid saab esitada veebiaadressil laeend.ee.
Artikkel “Kihnu kooli õpetaja: „Ilma motivatsioonita on raske tagada hariduse kvaliteeti.“ Kuidas „Lae end“ toob koolidesse tuge?” ilmus esmakordselt Maalehes
