Kakskümmend Eesti matemaatika- ja füüsikaõpetajat alustasid septembris Lae End haridusprogrammi viiendat hooaega. Nende esimese koolituspäeva üheks kõrghetkeks oli külaskäik Metroserdi droonide testimiskeskusesse.
See droonide testimiskeskus on Eestis unikaalne laborikompleks, kus arendatakse ja testitakse mehitamata õhu-, maismaa- ja meresüsteeme. Harjumaalt osalevad programmis Elsa Veinberg (Tabasalu kool), Helene Kala (Ääsmäe põhikool), Kaidy Õismets (Haabneeme kool), Marianne Volmerson (Alavere lasteaed-põhikool), Raili Haugas (Keila kool) ja Tiia Tasuja (Saue kool). Harju Elu uuris Kaidy Õismetsa, Raili Haugase ja Tiia Tasuja käest, millised on nende esimesed muljed programmist.
Programmi saab läbi nomineerimise
Kõigi kolme õpetaja osalus programmis algas ühtemoodi, postkasti saabunud kirjaga, et keegi on nomineerinud nad Lae End programmi.
Haabneeme kooli matemaatikaõpetaja Kaidy Õismets sai teada, et teda nomineerisid hoopis lapsevanemad, kelle seas oli ka kooli juhtkond.
Saue kooli füüsikaõpetaja Tiia Tasuja, kellel on selja taga juba kakskümmend viis aastat loodusainete õpetamist, on programmi nomineeritud lausa mitu korda: „Aga kui lõpuks valiti, oli tunne – vau!“
Ootused programmile
Kõigi kolme jutust jooksis läbi üks ja sama joon: Lae End ei ole nende jaoks lihtsalt koolitus, vaid midagi, mis peaks andma jõudu tagasi ja juurdegi.
Kaidy Õismets ootab programmist eelkõige sarnaselt mõtlevate inimestega kohtumist kõikjalt üle Eesti: „Ei pea olema kolleegid samast koolist, need sidemed võivad tekkida ka mujalt.“ Lisaks huvitab teda, milliseid õppemänge ja töölehti õpetajate tiimid ühiselt luua jõuavad ja rahaline tugi, mis lubab tal klassiruumi juurde osta õppematerjale ning mänge vahetunniks. „Ma leian, et see on õpetajale tegelikult väga suur motivatsioonisüst, tunnen juba praegu, et olen motiveeritud,“ lisas Õismets.
Keila kooli matemaatikaõpetaja Raili Haugas, kes on koolis töötanud juba 16 aastat, ootab programmilt eelkõige uusi õppematerjale ja -metoodikaid, mis aitaksid tuua tundi midagi muud peale õpiku ja töövihiku. Kui jutuks tuli õpetajate läbipõlemine, vastas ta, et see, mis teda ennast aitab, on valmis õppematerjalide olemasolu: „Mina ikka mõtlen, kuidas iseennast aidata. Kasutan üsna palju juba valmisolevaid töölehti, õppematerjale – muidugi tutvun nendega enne, kui kasutama hakkan, aga ma ei jõua ju igaks tunniks kõike ise teha. Ja sellepärast ongi hea, kui on juba väga head õppematerjalid olemas ja ma ei pea neid ise tegema hakkama.“
Tasuja loodab programmilt eelkõige kogukonda ja tuge: „Kogu selle algatuse taga on eraettevõtted, kes juba 2022. aastal otsustasid, et on vaja hakata kasvatama õpetajate järelkasvu, et me ühel hetkel ei vajaks välistööjõudu, vaid saaksime omaenda inimestega hakkama.“ Tema jaoks tähendab see ka laiemat sõnumit oma õpilastele, eriti tüdrukutele seoses teaduse valdkonnaga, ja seda, et pingutamine tasub end ära: „Noored, ärge kartke õppimist, kui sa täna pingutad natukene rohkem, annab see sulle tulevikus garantii, et sa saad tegeleda sellega, millega tahad – võimalusi on rohkem kui neil, kes ei õpi. Nii et, õpi!“
Käegakatsutavad tulemused
Metroserdi rakendusuuringute keskuse droonitehnoloogiate üksuse juht Rainer Kivimäe selgitas õpetajatele, et üheksast laborist koosnev keskus toetab autonoomsete süsteemide arendamist ja industrialiseerimist, keskendudes turvalisele sidele, lennufüüsikale ja riistvara turvalisusele. Tema sõnul on oluline, et see teadmine jõuaks programmi kaudu otse õpetajateni ja aitaks koolides inspireerida uut põlvkonda Eesti insenere.
Tiia Tasujale on külastusest kõige enam meelde jäänud üks lihtne, kuid leidlik lahendus: „Kõige lihtsam näide, mille ma endale kaasa võtsin, on mõõdulint põrandal – üks pikk jooksurada, mis visualiseerib mõõtu. See on täpselt see, mida lapsed vajavad.“ Ta tõi kaasa ka laiema mõtte: „Kui hakkad tundi planeerima, mõtle, kuidas on selles käsitletav teema seotud igapäevaeluga ja kuidas tulevikuga ning kuidas sama teemat saaks kasutada erinevates õppeainetes.“
Õismets nägi keskuses konkreetseid materjale, mida saab kohe klassiruumi tuua: „Seal näidati mõõtevahendeid ja seadmete taatlemist, olid ka toredad nurgamallid – täpselt üheksakümmend kraadi, täpselt kümme sentimeetrit. Nendest tegin pildid, et viienda klassi tunnis kohe näidata, kus seda hiljem elus päriselt vaja läheb.“
Viiekuulise koolituse jooksul külastavad õpetajad veel teisi programmi partnereid ja ettevõtteid ning selle käigus valmivad õppematerjalid, mida saavad hiljem kasutada õpetajad üle Eesti. Osalejad saavad kuni 2000 eurot toetust oma kooli laboratooriumi või õppekeskkonna arendamiseks, programmi lõpetajad ka 2403-eurose rahalise preemia.
Uudsena toimub sel aastal digipädevuste päev põhikooli STEAM-ainete õpetajatele.
Super algatus, kuid mis saab teistest?
Kuulates neid kolme õpetajat, jääb kõlama üks ühine joon: nad on juba enne programmi olnud ise motiveeritud, uudishimulikud ja valmis end arendama – just seetõttu neid üldse nomineeritigi ja hiljem 72 nomineeritud õpetaja seast välja valiti. See näitab, et programm annab tuge ja ressurssi neile, kel on juba endal jõudu ennast vedada. Küsimus, mis saab nendest õpetajatest, keda Lae End haridusprogrammi ei nomineerita ja kes on juba päriselt läbi põlenud, jääb kahjuks endiselt vastuseta.
Anastassia Merimaa, Harju Elu, 06.09.2026