Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi särav ja särtsakas õpetaja Kateryna Huseva valiti füüsikaõpetajate tunnustusprogrammi „Lae end“. Viie aasta eest Ukrainast Eestisse elama asunud Huseva oskab juba B2-tasemel eesti keelt ja katsetab oma õpilastega ka eestikeelseid materjale. Meiegi intervjuu leidis aset eesti keeles.
Kateryna Huseva on pärit Ukrainast Tšernihhivist, kus ta lõpetas ülikooli füüsika-, informaatika- ja astronoomiaõpetaja erialal. Pärast lõpetamist asus ta tööle ülikooli füüsika õppemetoodika kateedrisse ja korraldas ka ekskursioone planetaariumisse ja observatooriumisse.
Eestisse tõi Kateryna abikaasa Oleksandr Husevi teadustöö Tallinna Tehnikaülikoolis. Doktorikraadiga Oleksandr töötab elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudis vanemteadurina ja valiti mullu TalTechi aasta noorteadlaseks.
„Et kodus olles igavusest mitte läbi põleda, hakkasin abistama laste robootikakeskuses,“ räägib Kateryna Huseva. Ta aitas õpilasi järele ka füüsikas ja sai peagi pakkumise proovida töötadagi koolis.
„Olen alati uuele avatud, arvasin, et oleks hea tutvuda Eesti haridussüsteemiga. Iga aastaga on mu koolielu hoogu juurde saanud ja nüüd võin öelda, et olen õiges kohas,“ nendib Huseva.
Miks õppisite just füüsikaõpetajaks?
Kateryna Huseva: Mulle on alati meeldinud matemaatika ja reaalained, aga eriti meeldisid füüsikatunnid. Õppisin füüsika- ja matemaatikakallakuga klassis ning tahtsin ülikoolis õppida matemaatika- ja informaatikaõpetajaks. Vastuvõtukomisjon tegi aga ettepaneku kandideerida füüsika-informaatika-astronoomia erialale, sest minu matemaatika- ja füüsikaeksamite tulemused olid võrdsed. Olin kohe nõus.
Keda õpetate Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis?
Õpetan loodusõpetust seitsmendale klassile ja füüsikat kaheksandast kuni kaheteistkümnenda klassini.
Kas teie kooli lapsed armastavad füüsikat?
Seda tuleb küsida neilt! Mul on väga head ja uudishimulikud õpilased. Nad armastavad katseid teha. Püüan omalt poolt teha kõik, et neil oleks tunnis võimalikult huvitav ja õpe praktiline.
Miks on paljudele lastele füüsika siiski väga raske?
Füüsika on probleeme lahendav distsipliin. Õpilased peavad sageli rakendama teoreetilisi kontseptsioone, et lahendada keerulisi probleeme. Raske on ka nähtusi aatomi või selle osakeste tasandil mõista.
Mulle tundub, et õpilased takerduvad sageli vähestesse matemaatikateadmistesse − füüsikaliste nähtuste kirjeldamiseks ja analüüsimiseks kasutatakse ju suuresti matemaatika väljendeid.
Mida annab teha, et füüsika ei oleks õpilastele nii keeruline?
Tuleks parandada matemaatilist ettevalmistust, lasta õpilastel peast arvutada (ilma kalkulaatorita!), arendada loogikat ja kriitilist mõtlemist.
Ettevõtjate loodud „Lae end“ haridusprogrammi oli kõva konkurents, kandidaatideks esitati sel aastal 126 õpetajat kõigist maakondadest. Žürii valis välja kümme õpetajat, kes saavad osaleda mitmekesises koolitussarjas, külastada näidistunde, käia ekskursioonidel, lisaks saavad nad endale praktilised õppevahendid. Olete üks kümnest õnnelikust.
Minu esitamine „Lae end“ programmi oli meeldiv üllatus. Olin näinud uudiseid programmist, aga ei uskunud, et mul on au selles osaleda. Otsustasin proovida ja saatsin tutvustusvideo konkursi teise vooru. Tahan jagada oma kogemust ja saada inspiratsiooni teiste ideedest.
Mida olete programmis juba õppinud?
Meil on olnud kaks koolitust – olid rikastavad ja põnevad päevad. Esimesel kohtumisel osalejad tutvustasid end, arutlesime füüsika õppimise tähtsuse ja kogemuste vahetamise vajaduse üle. Külastasime Iru elektrijaama. Nüüd on meil lastele palju näidata ja rääkida.
Oleme käinud ka sellistes ettevõtetes nagu Nordecon ja Metrosert, tutvusime nende tegevusega ja saime teada, millistest spetsialistidest on tööturul praegu puudus.
Käisime ka esimesel Positronil – noortele suunatud elektri- ja energeetikavaldkonna suursündmusel, mis tõi kokku valdkonna suurimad esindajad ning huvilised. Saime sealt palju ideid. Järgmisel aastal plaanime oma õpilastega ka Positronile tulla.
Programmi raames on toimunud avaliku esinemise koolitused, Videoõpsi esindajatega lõime videostsenaariumi. Praktikali esindajad on andnud õpetajaile kasutada mehaanikakomplekte.
Ma tõesti naudin seda kõike ja püüan kasutada programmi iga hetke.
Mis kümmet õpetajat veel ees ootab?
Järgmisena loome koos Videoõpsiga füüsikateemalisi õppevideoid.
Palun kirjeldage, milline on huvitav füüsikatund.
Ükskord kuulsin, kuidas üks õpilane tunni lõpus kella peale reageeris: „Mida, juba? Miks nii kiiresti?“ Teine õpilane vastas: „Sellepärast et oli huvitav.“ Ma arvan, et see ütleb kõik. Hea füüsikatund möödub kiiresti.
Kuidas muuta tunnid huvitavaks?
Füüsikaõpetajal on oluline näidata, kuidas õpilased saavad füüsikateadmisi elus rakendada. Selleks kasutan palju näitlikustamist ja laboritööd. Interaktiivsetel tehnoloogiatel on minu tundides tähtis koht. Koos õpilastega integreerime Lego roboteid õppeprotsessi. Minu jaoks oli hiljutine avastus Praktikali pakutavad lahendused. Need on tõesti põnevad, aitavad teha tunnid huvitavamaks põhikooliõpilastele ja isegi gümnasistidele.
Kas teie koolis on olemas kõik vahendid, et anda põnevaid füüsikatunde?
Meie kool areneb pidevalt, järk-järgult asendatakse vanad füüsikaseadmed uuematega. Püüame järgida ja kasutada nüüdisaegseid tehnoloogiaid. Meie koolis on tugev tehniline baas vidinatest ja interaktiivsetest tahvlitest ning robotitest. Nüüd võime öelda, et meil on olemas ka kõik Praktikali füüsikakomplektid. Varem olid elektri- ja soojuskomplektid, hiljuti saime optika ja mehaanika omad. Tahan neid oma õpilastega juba kiiremini katsetada!
Millest unistate?
Tahaksin veel õppida. Mul on pidev janu uute teadmiste järele. Praegu jääb minu unistuseks ilmselt doktorikraad.
Kuidas teile meeldib elu Eestis ja siinsed inimesed?
Mind on alati hämmastunud, kuidas ühes linnas on võimalik ühendada mets ja meri, kajakad ja oravad, praamid ja lennukid, aga eriti innovatsioon ja ajalugu. Mulle ei meeldi megalinnad. Tallinn on suuruselt sarnane minu kodulinnaga, seega tunnen end siin mugavalt.
Euroopa väärtused on mulle alati lähedased olnud, sellepärast naudin Eesti ühiskonnas viibimist ja eesti kultuuri tundmaõppimist.
Kuidas eesti keele õpingud edenevad?
Praegu on mul eesti keeles B2-tase, aga õpin väsimatult edasi: kursustel, igapäevaelus ja koos oma õpilastega.
