Koolisüsteem: teadmised, oskused ja kriitiline mõtlemine
AI kasutamine on õpilastele juba tavapärane. Füüsika- ja matemaatikaõpetaja Aune Nigol toob aga näite, kus kaks õpilast erinevast klassist tegid AI abil ettekande kivisöest (!) kui Eestis tänasel päeval kõige enam kasutatavast maavarast ja tulevikukütusest, mis on ilmselgelt vale. „AI võib täiesti valesse suunda viia, kui õpilane ei oska seda kasutada,“ ütleb Nigol. Tema sõnul vajavad õpilased eelteadmisi, oskust õigeid küsimusi küsida ning eelkõige allikakriitilisust.
Õpetajate seas on pilt mitmekesisem: osa kasutab AI-d aktiivselt, teised vajavad tuge. „Paljud õpetajad ei tea, kuidas AI õpilaste koduseid töid teeb. Seega vajavad koolitusi nii õpetajad kui ka õpilased,“ rõhutab Nigol.
Haridus- ja Teadusministeeriumi haridustehnoloogia nõunik Anna Smertina-Mäeorg sõnab, et riigi prioriteet on õpetajale AI näol esimene abiline anda ning selleks viiakse läbi ka koolitusi. Ta toob esile USA haridussüsteemi kogemuse, kus reaalainete õpetamisel pööratakse väljendusoskusele suurt tähelepanu. „Meil keskendutakse teadmistele, aga AI eesmärgipäraseks kasutamiseks tuleb osata talle väga selgeid juhiseid anda.“
Õppimise ja hindamise ümbermõtestamine
AI ei muuda ainult töövahendeid, vaid sunnib ka õppimise ja hindamise olemust ümber mõtestama. „AI on mõeldud targa inimese võimestamiseks, mitte asendamiseks,“ ütleb TI-Hüppe tegevjuht Ivo Visak. Tema sõnul on n-ö faktiliste ja küsimus-vastuste kodutööde aeg läbi – kui õpilane saab AI abil parema hinde, tuleb küsida, kas hindame õppimist või hoopis oskust tööriista kasutada. „Õppimine nõuab nüüd ja edaspidi pingutust, arutelu, järelduste sõnastamist, inimestevahelist suhtlust ning vigade tegemist.“
Visak toob näite Nõo Reaalgümnaasiumist, kus AI-d rikastati õpetaja konspektiga ja kasutati kontrolltööks õppimisel. „Õpilased ristisid tehisaruka abilise Timo Feiks, temast sai õppimisel suurepärane kaaslane,“ räägib ta.
Tulevikutöötaja: tehnoloogiateadlik, aga mõtlev
Näiteks panganduses toetab tehisintellekt andmeanalüüsi, sisekommunikatsiooni ja isegi koodikirjutamist. „Me ei ole ühtegi töökohta AI pärast kaotanud, aga ressursivõit – tunnetuslikult 20–30% tööajast – on juba käes,“ ütleb LHV Panga juhatuse esimees Kadri Kiisel. Ent Kiisel rõhutab, et AI kasutamine eeldab kriitilist mõtlemist ja oskust tulemusi hinnata. Tulevikutöötaja ei ole lihtsalt tehnoloogia kasutaja, vaid ka iseseisev mõtleja.
Sarnast hoiakut jagab Metroserdi juhatuse liige ning füüsika ja teaduse populariseerija Aigar Vaigu. Ta võrdleb AI-d eksperimentaalse ravimiga, mille mõju võib küll suur olla, aga ettevaatlikkus on samuti vajalik. „Tehnoloogia ei ole hea ega halb, aga ta ei ole ka neutraalne,“ räägib Vaigu. Ta ütleb, et AI ei tohiks mõttetööd asendada, pigem võiks seda toetada. AI pakub kiireid lahendusi, kuid mõtlemiseks tuleb ikkagi aega võtta. „Sundige ennast aeglaseks. Mõte tuleb pähe ainult siis, kui me talle piisavalt palju aega anname.“
Kokkuvõtteks, õpetagem kõigepealt targaks
AI ei ole hariduses ei imerelv ega oht, vaid tööriist. Selle kasutamine eeldab oskusi, kriitilist mõtlemist ja selget eesmärki. Haridussüsteem peab tehnoloogia arenguga kaasa liikuma, aga inimene peab ikka keskmesse jääma. „AI on targa inimese võimekamaks tegemine. Õpetagem kõigepealt õpilased targaks,“ võtab Aune Nigol tabavalt kokku.
Artikkel põhineb paneeldiskussioonil, mis peeti Lae End haridusprogrammi avakoolitusel (august 2025)
Postimees Haridus, 15.02.2026